Tõmba normiks, kanna kiivrit

Käes on järjekordne kooliaasta ning linnatänavad täituvad taas noortega, kel sihiks jõuda turvaliselt kooli.

1. ja 2. septembril viibisid Saue Noortekeskuse töötajad Saue ja Laagri koolide lähistel, et õppeaasta alguse puhul noored turvaliselt kooli saata. Tegevuse eesmärgiks oli tuletada liiklejatele (nii autojuhtidele kui õpilastele) meelde, et kooliaasta on alanud ja liikluses peab olema tähelepanelikum. Täname Politsei- ja Piirivalveametit meid kaasamast!

Kuna meil paraku pole võimalik noori iga päev turvaliselt kooli saata, anname kaasa õpetussõnad, et koolitee mööduks ohutult.

Armas liikleja, kes sa sõidad ratta või tõuksiga – kanna kiivrit!
Peatu, vaata, veendu! Ole sa teel jalgsi või mistahes liiklusvahendiga, peatu, vaata ja veendu enne ülejäigurada ületades, et jõuda tervelt teisele poole teed.
Liikle ohutult – ära trikita, veiderda ega pane ohtu kaasteelisi – arvesta teistega ning sõida ettenähtud rajal või teel.

Austa ja arvesta kaasliiklejatega – nii on kõigil turvalisem!

Rattaga liiklejad, kel kiiver puudu – palun kanna kiivrit. Miks see niivõrd oluline on, sellest loe teeviit.ee lehel aprillis 2022 aastal ilmunud artiklit, miks on vaja kiivrit ning kuidas kiivrit valida ja kiivrit õigesti kinnitada.

Kiiver – miks, missugune ja kuidas õigesti kinnitada?

Jalgratta või elektritõukerattaga sõites tuult nautides võib kiivri kandmine tunduda ebameeldiva kohustusena. Võrreldes jalakäija ja jalgratturi liikumiskiiruseid on mõistetav, miks on alla 16. a juhil kiivri kandmine on Eestis kohustuslik.

Igas vanuses jalgratturitele, kergliikurijuhtidele ning kiiremini liikuvatele jalakäijatele nt rulluisutajad, rulatajad, tõukeratturid jne soovitatakse samuti sõites jalgratturikiivrit kanda.

Milleks kiiver?!

Rattakiivri korrektne kandmine vähendab oluliselt võimalikke peatraumasid. Kukkudes saadud marrastused paranevad aja jooksul. Nädalate ja kuudega kasvavad arstide abiga kokku kõik murdunud käe- ja jalaluud. Peapõrutus aga võib tekitada väga suuri traumasid ja tekitada pöördumatut terviskahju.

Peavigastuste vähendamiseks kanna rattaga või kergliikuriga sõites alati jalgratturikiivrit! Nii näitad eeskuju ja „nakatad“ teisi oma tervist väärtustades liiklema.

Kuidas jalgrattakiivrit valida?

Jalgrattakiivreid võib jagada kahte kategooriasse: maantee- ja maastikusõidukiivrid.

Maanteesõidukiivrid on aerodünaamilisemad ning neil ei pea olema palju väga ventilatsiooniavasid, kuna sõidukiirused on suuremad ja õhu liikumine parem.
Maastikusõidukiivritel on oluline, et oleks maksimaalselt tuulutusavasid, mis soodustaks õhuvahetust väiksemate kiiruste juures. Enamusel maastikuratta kiivritest on ees väike nokk, mis kaitseb päikese, pori ja metsas sõites ka okste eest.

Trikirattakiivrid sobivad samuti jalgratta või kergliikuriga sõitmiseks, kuid neil on vähem tuulutusavasid, et rambil kukkumise korral oleks kaitse maksimaalne. Pea meeles, et nt musta värvi trikikiivriga võib päikese käes juba lühikese ajaga väga palav hakata. Jälgi oma enesetunnet!

Kiivri hind sõltub eelkõige kaalust (kergemad alates 250 g), tuulutusavade arvust. Et tagada tootja poolt garantii, osta rattapoest tunnustatud tootja kiivri.

NB! Kiiver on tehtud materjalist, mis põrutamisel leevendab löögienergiat. Pärast rasket kukkumist võivad kiivrisse tekkida silmaga nähtamatud mikropraod ning kiiver tuleb koheselt välja vahetada. Kiivri eluiga vähendab ka iga kergem asfaldile kukkumine. Hoia oma kiivrit!

Kiivri valimisel jälgi neid nõuandeid

Kiiver peab vastama kvaliteedinormidele ning olema tähistatud sellekohase märgiga CE EN 1078. Kiivri küljes olgu ka erksad toonid ja/või helkurriba, nii paistad liikluses paremini silma.
Kiiver peab olema paras. Enamus kiivreid toodetakse kahes suuruses 54–57 ja 58–61 (pea ümbermõõt cm).
Selleks, et kiiver ei loksuks, vajuks silmadele ega kuklasse, peab õppima oma kiivrit reguleerima. Rihmad liiguvad kandmisel veidi paigast, seetõttu peab rattur iganädalaselt rihmasid üle vaatama ja vajadusel reguleerima.

Kuidas kiiver õigesti pähe panna?

Kasuta kiivri pähepanemisel ja kinnitamisel lihtsat valemit: 2V1.

Kiiver peab peas olema otse ja kaitsma võimalikult palju otsaesist.
Silmade ja kiivri serva vahele peab jääma u 2 sõrme laiune vahe (vt pilti all).
Rihmad peavad kõrva alla moodustama V-tähe (liiguta kinnituspannalt).
Lõuaalune rihm peab kinnituma küljelt (mitte otse lõua alt). Rihma vahele võib mahtuda sinu 1 sõrm, mitte rohkem.
Viimasena keera kuklas reguleerimisnuppu, et kiiver oleks mugavalt ümber pea (pigistada ei tohi). Suvel palavaga väldi liiga tugevat reguleerimist, muidu saad ruttu peavalu.

Kui kiiver sobib kandja peakujuga ning on reguleeritud õigesti, siis on kiivri kandmine väga mugav, ei pigista kusagilt ja ei kiiver ei takista nähtavust.

Milline kiiver ei sobi?

Kiiver ei tohi olla liiga suur – peas loksuv kiiver võib vajuda sulle silmadele ja varjata vaatevälja. Kukkudes ei kaitse liiga suur kiiver sind põrutuste eest.
Kiiver ei tohi olla liiga väike – kukkudes ei kaitse liiga väike kiiver sind põrutuste eest.

Millega peab kiivri kandmisel arvestama?

Ära kanna kiivrit kuklas – nii jätad oma pea esiosa kaitseta. Kuklasse vajunud kiivri rihmad vajavad õiget reguleerimist. Kasuta 2V1 valemit!
Kiivri alla sobib vaid väga õhuke spordimüts või torusall.
Kiivri alla ei sobi paksem müts või nokamüts:
- Paksu mütsi kandjal ei ole kiivrit võimalik õigesti ja tihedalt pea ümber reguleerida.
- Nokamüts liigutab kukkumise korral kiivri paigast ja otsaesine jääb kaitseta. Nokamütsi asemel kanna päikeseprille!
Kui kannad kõrgemat patsi (hobusesaba), siis jälgi, et pats ei lükka kiivrit liiga silmadele. Nii on sul väga raske jälgida liiklust ja kukal jääb kaitseta.
Kiivrit ei tohi hoida päikese käes, kuna kiivri materjal ei talu kõrget temperatuuri ning tema kaitseomadused vähenevad. Aseta kiiver otsese päikese eest varju või hoia siseruumist.